Kristi ja Karuga rabas

Kui Kristiga kohtusime, siis ta rääkis, et sooviks teha koerast mõned pildid. Sel hetkel oli juba hiline aeg ning ütlesin, et praegu enam head valgust ei ole, ent Karu värvide juures saaks temast imelised pildid just õues. Nõnda seadsimegi järgmisel päeval sammud kolletavasse Pääsküla rabasse, kus minu poeg oli kindlal seisukohal, et see koer võiks nüüd meile jääda ja ta sooviks Karuga lõputult jalutada ning koos aega veeta.